Tasuta elektrooniline raamatukogu

Luulekunstist - Aristoteles

Nautige Luulekunstist Aristoteles epubi raamatute tasuta lugemine

HIND: TASUTA
VORMISTADA: PDF EPUB MOBI DOC
KUUPÄEV: 2003
SUURUS: 8,89
ISBN: 9789985907924
KEEL: EESTI
AUTOR: Aristoteles

Kirjeldus:

Aristotelese "Luulekunstist" ("Poeetika") on alates XV sajandi lõpust erakordse intensiivsusega mõjutanud kunstiloojaid ja -teoreetikuid ning kirjanduse ja esteetika ajaloo uurijaid.Käesoleva väljaande eesmärgiks on esitada eestikeelsele lugejale usaldusväärne, põhjalike kommentaaride abil seletatud ning ühtlasi ka tõlgendusvõimalustele osutav "Poeetika" tõlge.Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Tartu Ülikooli õppejõud Jaan Unt, üks tunnustatumaid klassikalisi filolooge Eestis.

... (Paul Ricœur). Vikerkaare kurja-erinumbri (2014, nr 1/2) ilmumisest on möödas juba poolteist aastat, aga inimesed ei ole ikka paremaks muutunud ... Traagiline ja koomiline, katarsis. Iroonia. Naer ja kristlus ... . 4. Aristoteles, „Luulekunstist (Poeetika)". Tallinn, 2003 5. Mari Tarvas, „Ivar Ivaski personaalbibliograafia". Tallinn, 2006 Ajakiri korraldab oma suunitlusega haakuvaid konverentse, millest esimene toimus 2016. aastal pealkirja all "Filoloogia lagunemine". Seda miskit otsides olen siiani ammutanud argumente lähiajast (tegemist ju ikkagi nüüdiskultuurinähtusega), aga ehk peaks hoopiski minema tag ... Aristoteles: Luulekunstist. Sisukokkuvõte ... . Seda miskit otsides olen siiani ammutanud argumente lähiajast (tegemist ju ikkagi nüüdiskultuurinähtusega), aga ehk peaks hoopiski minema tagasi päris algusesse. Ka dramaatiline teater on siiski noor kontseptsioon, pealegi paljuski kunstlikult loodud, aga ka enne Aristotelese traktaati „Luulekunstist" saadi kokku, et koos kogeda. Aristoteles. Luulekunstist (Fragmendid) Komöödia aga on, nagu ütlesime, halvemate jäljendus, kuigi mitte kogu pahelisuses, vaid naljakas on inetust osa. Naljakas on ju mingi valutu ja kahjutu eksimus või inetus, just nagu naljakas mask on midagi inetut ja moonutatut ilma valuta. Martin Opitzi (1597‒1639) «Raamat saksa luulekunstist» (1624) on üks mõjukamaid teoseid Eesti kultuuriloos ja võiks olla aukohal igas koduraamatukogus. Opitzi vaated inspireerisid XVII sajandil kirjutama esimesi eestikeelseid värsse ja need on kujundanud eesti luulet tänase päevani - ligi nelisada aastat. Marju Lepajõe on teose kohta märkinud: „Martin Opitzi (1597‒1639) „Raamat saksa luulekunstist" (1624) on üks mõjukamaid teoseid Eesti kultuuriloos ja võiks olla aukohal igas koduraamatukogus. Opitzi vaated inspireerisid 17. sajandil kirjutama esimesi eestikeelseid värsse ja need on ... Kristiina Ross Eesti luule alustekst Martin Opitz. Raamat saksa luulekunstist. Saksa keelest tõlkinud Kai Tafenau. Värsid tõlkinud Maria-Kristiina Lotman. Juba oma õpingute ajal Strasbourgis tutvus Polus saksa barokkluuletaja Martin Opitzi luuleteooriaga, mis ilmus raamatus Buch von der Deutschen Poeterey ('Raamat saksa luulekunstist', 1624). Opitzi uuenduslikkus seisnes selles, et ta näitas, et ka rahvakeeles, antud juhul saksa keeles, on võimalik luuletada. "(aristotellik näidend) Aristotelese traktaadis """"Luulekunstist"""" toodud tragöödiakäsitlusest tuletatud näidendi ideaaltüüp, mis on range ehitusega, terviklik ja selge arenguskeemiga sõlmitusest konklusioonini, selge alguse, keskkoha ja lõpuga, sobivate karakteritega, pöördega õnnelt õnnetusele v vastupidi, äratundmise ja kannatusega, millest lõpuks sünnib vaataja katarsis ... Minul kui filmidramaturgia õppejõul läks vaja Jaani Aristotelese «Poeetika» («Luulekunstist») tõlget, eriti aga tema pikki ja põhjalikke kommentaare. Aristoteles on muidugi Α ja Ω, kõigele lisaks veel ka dramaturgiaikoon ja -pühak. Öeldakse, et filmidramaturgia on üle kahe tuhande aasta vanem kui filmindus ise. aegadest saadik. Uurimusega "Luulekunstist" rajas poeetika kui teaduse vanakreeka fi losoof Aristoteles (384-322 eKr.). Kreeklaste kõrgelearenenud ilukõneteooriast olid sügavalt mõjutatud ladina autorid, nagu poeet Flaccus Quintus Horatius (65-8 eKr.), kes lõi oma "Ars poetica", või retoorik Läbimurde saavutas ta 1962 ilmunud luulekoguga "Mitä tapahtuu todella?", milles ta pani aluse nn osalusluulele. Ta tõlkis soome keelde antiikkirjandust (sealhulgas Homerose "Odüsseia"), James Joyce'i "Ulyssese", Aristotelese "Luulekunstist" ning mitmeid Saul Bellow, Henry Milleri ja Philip Rothi teoseid. Et luuletaja on jäljendaja [.], siis peab ta paratamatult jäljendama alati üht kolmest: kas seda, kuidas oli või on, seda, kuidas räägitakse ja arvatakse, või seda, kuidas peab olema. 1 Gümnaasiumi kirjanduse valikkursus „Draama ja teater" Õppeprotsessi kirjeldus Kursuse sisu ja taotlused Valikkursuse „Draama ja teater" kaudu õpitakse mõistma draamakunsti põhialuseid ja teatri...