Tasuta elektrooniline raamatukogu

Lilleküla ajalugu 1940-1991 - Robert Nerman

Robert Nerman raamatud Lilleküla ajalugu 1940-1991 Epub on teile kättesaadav, kui registreerute meie veebisaidil

HIND: TASUTA
VORMISTADA: PDF EPUB MOBI DOC
KUUPÄEV: 2014
SUURUS: 5,13
ISBN: 9789949300990
KEEL: EESTI
AUTOR: Robert Nerman

Kirjeldus:

2014. aasta 20. veebruaril trükist ilmunud „Lilleküla ajalugu 1940 –1991“ (627 lk) on järjeks kolm aastat varem ilmunud raamatule „Lilleküla ajalugu 1940. aastani“ Seega nende kahe raamatu kogumaht on ca 1000 lehekülge, mis tähendab, et Lilleküla on praeguseks ajaks üks põhjalikumalt läbiuuritud linnaosa.Äsjailmunud Lilleküla raamat käsitleb 50 aasta pikkust ajajärku, mille kirjeldamisel püüdsinerinevaid perioode, s.o. 1940.–1941., 1941.–1944., 1944.–1956., 1957.–1988. ja 1989.–1991.tutvustada võimalikult mitmekesiselt.Igapäevase olustiku kõrval peatusin pikemalt hariduse, kultuuri, tööstuse, kommunaalmajanduse, kaubanduse, teeninduse jpm. teemadel.Materjali selle käsikirja koostamiseks olen kogunud paarkümmend aastat. Seega sain kasutada palju erinevaid andmeid, mis on tänaseks kadunud nii Lilleküla elanike lahkumise, kui ka paljude asutuste arhiiviandmete likvideerimise tõttu. Sama kehtib ka ajalooliste fotode kohta.

.... Sellele järgneb loodetavasti juba selle aasta lõpus «Lilleküla ajalugu 1940-1991», seejärel «Lilleküla ajalugu 1991 ... Robert Nerman - Vikipeedia ... . aastast tänapäevani» ning «Tondi ja Järve ajalugu» „Lilleküla ajalugu 1940. aastani" on neljast raamatust kavandatud sarja „Kristiine heinamaast Kristiine linnaosani" esimene raamat. Esimesele osale järgneb loodetavasti juba selle aasta lõpus „Lilleküla ajalugu 1940-1991", seejärel „Lilleküla ajalugu 1991. aastast tänapäevani" ning „Tondi ja Järve ajalugu". 27. märtsil kell 13 toimub Robert Nermani raamatu "Lilleküla aja ... LILLEKÜLA AJALUGU 1940-1991: Robert Nerman - Raamat ... ... . aastast tänapäevani" ning „Tondi ja Järve ajalugu". 27. märtsil kell 13 toimub Robert Nermani raamatu "Lilleküla ajalugu 1940-1991" esitlusmüük Kristiine Sotsiaalmaja päevakeskuses, Sõpruse pst 5. Kristiine heinamaade ajalugu on uurinud ajaloolane Robert Nerman ja avaldanud oma raamatutes "Lilleküla ajalugu 1940. aastani" ja "Lilleküla ajalugu 1940 - 1991". Nutiseadmes avanevatele infotahvlitele on koondatud lühiversioon teabest iga paiga kohta. 2014. aasta 20. veebruaril trükist ilmunud "Lilleküla ajalugu 1940 -1991″ on järjeks kolm aastat varem ilmunud raamatule "Lilleküla ajalugu 1940. aastani" Seega nende kahe raamatu kogumaht on ca 1000 lehekülge, mis tähendab, et Lilleküla on praeguseks ajaks üks põhjalikumalt läbiuuritud linnaosa. Lilleküla ajalugu 1940. aastani Üheks tuntumaks vangiks, kellel õnnestus Lilleküla vangilaagrist põgeneda, oli Erwin Schuler. Tema põgenemisest ja Eestis varjamisest tegi Eesti Telefilm ühes Lääne-Saksa raadio-telekompaniiga WDR 30 minutilise koostööfilmi, mille esialgne tööpealkiri oli "Minu sõbrad on kõik Eestis". Lisa pakkumisse raamatuid! Oled ära kasutanud punktid, mille said raamatute eest, mis sa pakkusid vahetuseks. Mida paremaid ja mida rohkem raamatuid pakud, seda suurem on võimalus teenida lisapunkte, kui sinult raamatuid tellitakse. Esimesele osale järgneb 2011. aasta kevadel „Lilleküla ajalugu 1940-1991", sama aasta suvel „Lilleküla ajalugu 1991. aastast tänapäevani" ning sama aasta sügisel „Tondi ja Järve ajalugu". Hetkel jätkan I raamatu viimistlemist ning teiste osade täiendamist. Tuhandeid aastaid tagasi Lilleküla ajalugu 1940-1991. Tallinn 2014. ISBN 9789949300990; Osalus. muuda lähteteksti Tallinna entsüklopeedia I, A-M. - Tööde algataja, kontseptsiooni ja märksõnastiku koostaja ning põhiautor: Robert Nerman. Tallinn, 2004. Leht on täiendamisel! Kõik täiendused ja temaatilised fotod on teretulnud meilile: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud Wittenhofi suvemõis asub Tallinnas, Hipodroomi ristmikul aadressil Endla 77.. Majal on vanust üle 335. aasta ja ta on vähestest õnnelikest suvemõisadest, mis sõja ja lammutamised Lillekülas üle elas. Punktid ei ole järjestatud ajaloost tulenevate sündmuste järgi vaid valitud turvalisuse põhimõtteid jälgides. Kristiine heinamaade ajalugu on uurinud ajaloolane Robert Nerman ja avaldanud oma raamatutes "Lilleküla ajalugu 1940. aastani" ja "Lilleküla ajalugu 1940 - 1991". Nermani peamised uurimisvaldkonnad olid puitarhitektuur, Tallinna ajalugu, eeslinnade ja linnajagude kujunemine ning kultuurilugu ja kaitse. Ta koostas Tallinna eeslinnade kultuuriloolise kartoteegi, kuhu kogus linnaetnograafilist materjali (intervjuud, ankeedid, fotod jm). Kaasa võtta EV3, Vernier sensorid, töötav telefon ja muud mõõtmiste läbiviimiseks vajalikud vahendid. Üks kahest esikümnesse mahtunud matšist, mida ei peetud MM- või EM-valiksarja raames. Lilleküla staadionil nägi Nõukogude Liidu lippe ja võigast venekeelset plagu «Peremehed naasid 1940-1991». Aga võit kuulus sinimustvalgele vutiväele. Praegugi seda meenutades tuiskab adrenaliin kerre. Ajalugu Eesti Vabariik (1918-1940) Eestisse tõid jalgpallioskused ja mänguvahendid inglise madrused 20. sajandi esimestel aastatel, kui maa oli veel Vene Keisririigi koosseisus. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda (1918-1920) ja omariikluse kindlustamist. Koondis pidas oma esimese kohtumise 17. oktoobril 1920 Helsingis, kus jäi 0:6 alla Soomele. Ajalugu muuda lähteteksti Eesti Vabariik (1918-1940). muuda lähteteksti Eestisse tõid jalgpallioskused ja mänguvahendid inglise madrused 20. sajandi esimestel aastatel, kui maa oli veel Vene Keisririigi koosseisus. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda (1918-1920) ja omariikluse kindlustamist....