Tasuta elektrooniline raamatukogu

Järved ja tiigid. Jõed ja ojad - Feryal Kanbay

Kõik nemad Feryal Kanbay Raamat, mida saate meilt lugeda ja alla laadida

HIND: TASUTA
VORMISTADA: PDF EPUB MOBI DOC
KUUPÄEV: 2013
SUURUS: 4,47
ISBN: 9789949171378
KEEL: EESTI
AUTOR: Feryal Kanbay

Kirjeldus:

Miks kobras tammi ehitab? Kuidas vesiämblik suudab vees elada? Kas ka loomadel on uhke pulmarüü? Miks taimed vees kasvavad? Miks konnad elavad osa ajast vees? Miks kalad on tummad? Miks lepatriinudel on seljal erinev arv täppe? Kõikidele nendele ja paljudele muudelegi küsimustele leiavad lapsed vastused sellest raamatust.Täiskasvanu abiga aga saavad väikesed loodusesõbrad raamatust teada, kuidas vaadelda kodupaiga ojades, jõgedes, tiikides ja järvedes leiduvaid taimi ja loomi ning õppida tundma kalu, vähke, kaane, limuseid, putukaid, ämblikke, kahepaikseid, roomajaid ja linde.Raamatus on rohkesti võimalusi praktiliseks tegevuseks. Õpetatakse meisterdama, katseid tegema ja talviseid veetaimi vaatlema. Raamatus on ka viktoriin, sõnaseletused ja nimeregister.

..." F.Kanabay "Järved ja tiigid. Jõed ja ojad" põhjal Siit saad valida esitluse teema ... Projekt "Elu tiigis" Muraste Looduskoolis 2018 > Põhja ... ... . Eesti siseveed Põhjavesi Põhjavesi - on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Pinnavesi Pinnavesi - moodustab Maa pinda kattev vesi alatised veekogud (järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid) ajutised veekogud (karstiojad ja -järved) sademe- ja lumesulamisvesi Veebilanss Veebilanss - on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas Veebilanss ... veeloomad ja taimed kasutavad ära kõik vees oleva hapniku, jäävad järved ja t ... Järved ja tiigid. Jõed ja ojad - Apollo ... ... veeloomad ja taimed kasutavad ära kõik vees oleva hapniku, jäävad järved ja tiigid hapnikupuudusest ummuksisse. Ummuksisse jäävad sagedamini väikesed ja madalamad järved. Sügavamates järvedes on see oht väiksem. Toitainerohkes järves võib ka kesksuvel tekkida hapnikupuudus. See tekib siis, * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. PK µXÎH application/PK µXÎH application/abev/PK µXÎH application/abev/kontroll/PK µXÎH!application/abev/nyomtatvanyinfo/PK ½Y7J application/eroforrasok/PK ... Tehisjärved - järved, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Nende hulka kuuluvad veehoidlad, veega täidetud karjäärid, tiigid, paisjärved jne. Sisse- ja väljavoolu järgi. Umbjärved - järved, kuhu midagi ei suubu ja ei voola välja. Lähtejärved - järved, kuhu midagi ei suubu, aga jõgi või oja voolab välja. Põhjavesi ­ kogu maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kivimikihtidel ja setete poorides, lõhedes või muudes tühimikutes (paikneb ja liigub maakoore erinevad sügavusega veehorisontides) Pinnavesi ­ maapinna peal olev veekiht, mille moodustavad alatised veekogud (järved, tiigid, jõed, ojad), aju... Jõed ja järved jäävad üha madalamaks . Rein Raudvere. Ajakirjanik (Tartu toimetus) RUS. EMHI hüdroloog Ene Randpuu näitab järjest tühjemaks jääva Emajõe kaldal, et kevadel oli veetase tema käe kõrgusest tublisti ülevalpool. Foto: Raivo Tasso. Pinnaveed on alatised veekogud: jõed, järved, tiigid, ojad, kanalid ja kraavid. Vooluveekogude vetevõrk Eestis. Eesti vetevõrk. Eesti on siseveekogude poolest rikas maa, sest sademete hulk ületab parasvöötmes aurumise. Meil on üle 7000 vooluveekogu, kuid enamus neist on alla 10 km pikkusega. Siin on loetletud Eesti järvi (looduslikud järved, paisjärved, tehisjärved, basseinid, tiigid) ja järvestikke. # A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T ... Tunnevad veeloomastikku ja t...