Tasuta elektrooniline raamatukogu

Eesti kliima - Andres Tarand

Selle leiate siit Eesti kliima pdf raamat

HIND: TASUTA
VORMISTADA: PDF EPUB MOBI DOC
KUUPÄEV: 2013
SUURUS: 11,37
ISBN: 9789949323241
KEEL: EESTI
AUTOR: Andres Tarand

Kirjeldus:

Raamatus kirjeldatakse Eesti ja ümbruskonna kliimat aastate 1020–2010 vahemikus. Toetudes Vene ja Liivimaa kroonikatele ning Eesti ja vähem ka naabermaade arhiividest pärinevatele materjalidele, on õnnestunud realiseerida klimatoloogi unistus pikkadest ja pidevatest andmeridadest alates 14. sajandi talvedest (meie laiustel kliima muutuste võti) ja 17. sajandi suvedest. Esmakordselt on avaldatud varasemate entusiastlike ilmavaatlejate väljasõelutud tulemused praeguse Eesti ja Läti, aga ka Lõuna-Soome aladelt. Erakordsete nähtuste puhul on läbi kammitud suurem osa Eesti ja Balti-Saksa ajalehti, kusjuures ekstreemsemad nähtused (sh maavärinad) on loetletud raamatu lisades, mis tervikuna saavad kõigile nähtavaks interneti vahendusel 2014. aastal. Eesti nüüdiskliimat (1966–2010) iseloomustav osa täidab pikale veninud lünga alates Kaarel Kirde monograafia ilmumisest 1939. aastal.Raamat on varustatud terve hulga jooniste ja fotodega, sisaldab mitmeid lisasid, põhjalikku bibliograafiat ning isiku- ja kohanimede registreid.

...AA. City Kliima OÜ kuulub Eesti Soojuspumba Liitu (ESPL) ehk organisatsiooni, mis ühendab soojuspumpasid maaletoovaid ja edasimüüvaid firmasid ... DOCX Kliima Eestis, sademed - cs.tlu.ee ... . ESPL-i liikmed on firmad, kes järgivad oma tegevuses liidu poolt heaks kiidetud reegleid ja nõudeid. Eesti Maaülikooli professor taimefüsioloogia alal ning taimekasvatuse ja -bioloogia õppetooli juht Ülo Niinemets selgitas Elu24-le, et ekstreemseid muutusi paari sajandi jooksul Eestis oodata pole. «Meil on siin täpselt samasugused nipid, mida oleme juba aastaid kasutatud. Jahutusvestid ja -kaelarätid. Rätikud tehakse märjaks, jää pa ... Firmast - estkliima.ee ... . «Meil on siin täpselt samasugused nipid, mida oleme juba aastaid kasutatud. Jahutusvestid ja -kaelarätid. Rätikud tehakse märjaks, jää pannakse sisse. Samamoodi tehakse mütsid märjaks. Kõik on tavalised asjad,» rääkis Eesti koondise füsioterapeut Risto Jamnes. Kogumikus kirjeldatakse Eesti ja ümbruskonna kliimat aastate 1020-2010 vahemikus. Toetudes Vene ja Liivimaa kroonikatele ning Eesti ja vähem ka naabermaade arhiividest pärinevatele materjalidele, on õnnestunud realiseerida klimatoloogi unistus pikkadest ja pidevatest andmeridadest alates 14. sajandi talvedest (meie laiustel kliima muutuste võti) ja 17. sajandi suvedest. Riigikantselei ja Teaduste Akadeemia ühisel konverentsil vaetakse Eesti väljavaateid kliimaneutraalsuse saavutamiseks -kuidas kliimamuutustega võidelda ja ise ellu jääda? Mida tuleb teha ülemaailmselt ja mida saab teha Eesti riik? Milliseid tehnoloogilisi lahendusi pakkuvad välja Eesti teadlased? Ehkki valitsus teeb suuri plaane kliimaneutraalsuse saavutamiseks, ei ole Eesti inimesed valmis kliimamuutuste tõkestamise nimel rohkem maksma. Eestlane ei taha kliima nimel kukrut kergendada - Eesti - Tänane leht Pata testis seda passiivmajade energiaarvutuste simulatsiooniprogrammiga (PHPP) enda disainitud näidiselamu peal, millel on hübriid-põhupakkseinad. Sisenditeks programmi olid muu hulgas andmed näidishoone geomeetria, varjutatuse, välispiirete soojuslike omaduste, avatäidete, planeeritud kütteallika ja Eesti kliima kohta. Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald ütles, et kui Euroopas on kliima ja keskkond muutunud üheks olulisemaks teemaks, siis Eesti valitsus pole seda veel prioriteetseks hinnanud. Seevastu rahva teadvuses on viimase poole aastaga nihe toimunud ja saadakse aru, et kliima on teema, mis on oma olulisuselt kindlasti esikolmikus. Kliima. Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas, st üleminekuvööndis mereliselt kliimalt mandrilisele. Siinset kliimat mõjutab Atlandi ookean, eelkõige aga Põhja-Atlandi hoovus. Selle põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus (nn Islandi miinimum) põhjustab tugevaid tuuli ... Tallinna tehnikaülikooli geoloogiainstituudi vanemteadur Alla Šogenova avaldab intervjuus Eesti Päevalehe oma värske ja natuke veel ka saladusliku arvamuse: kui seni usuti, et erinevalt Lätist ja Leedust poleks Eestis maapõue iseärasuse tõttu võimalik CO2 maa alla ladustada, siis nüüd usub teadlane selle võimalikkust....