Tasuta elektrooniline raamatukogu

Sugulusalane sõnavara läänemeresoome keeltes - Eduard Vääri

Sugulusalane sõnavara läänemeresoome keeltes Pärast tasuta registreerumist saate raamatu alla laadida pdf formaadis epub failina

HIND: TASUTA
VORMISTADA: PDF EPUB MOBI DOC
KUUPÄEV: 2013
SUURUS: 3,74
ISBN: 9789985795415
KEEL: EESTI
AUTOR: Eduard Vääri

Kirjeldus:

Tegemist on väljapaistva keeleteadlase ja eesti keele kaitsja Eduard Vääri (1926-2005) kandidaadiväitekirjaga sugulusalasest sõnavarast läänemeresoome keeltes (Tartu 1953). Eesmärgiks on selgitada, missugune on läänemeresoome keelte sugulusterminoloogia: ühised terminid, laenud, viimaste päritolu ja järeldused laenudest. Ühtlasi selgitatakse ka sõnavara põhifondi ja ülejäänud sõnavara suhteid antud terminoloogia piirides. Ühtlasi selgitatakse läänemeresoome keelte, samuti iga üksiku läänemeresoome keele sõnavara arenguseadusi seoses sugulusterminoloogiaga.

...käsitlemine Paul Aristehüpoteesile läänemeresoome keeltes esineva protoeuroopa substraadi kohta, millest ta vähemalt veerandsajandi jooksul (1956-1981) kirjutas, on korduvalt viidanud ka tema kolleegid ... CV: Urmas Sutrop ... . Eesti sõnavara ajaloo probleeme tutvustades (1978) toob Huno Rätsep esile 47 ... Keeleteaduslikus mõttes on võru keel keskne osa lõunaeesti keelest. Lõunaeesti keelt on vahel nimetatud ka ugandi keeleks, kuna keel on levinud kogu Ugandi muinasmaakonna territooriumil (ja ka kaugemal). Lõunaeesti oli üks seitsmest läänemeresoome muinasmurdest (läänesoome, põhjaeesti, lõunaeesti, liivi, vadja, muinaskarjala, muinasvepsa) ja on võrdleva keeleteaduse jaoks üks ... Nt germaani lae ... Eduard Vääri Sugulusalane sõnavara läänemeresoome keeltes ... ... . Lõunaeesti oli üks seitsmest läänemeresoome muinasmurdest (läänesoome, põhjaeesti, lõunaeesti, liivi, vadja, muinaskarjala, muinasvepsa) ja on võrdleva keeleteaduse jaoks üks ... Nt germaani laenudes läänemeresoome keeltes on germaani f asendunud lms p-ga: hulk vs alggermaani *fulka. Nt on kaashäälikuühendid lihtsustunud nii, et alles on jäänud üksnes viimane konsonant. Tüve muutumine v laenude muganemised võivad olla ka reeglipäratud. ajavahemikul 1800-1500 e.Kr. Samal ajal kui läänemeresoome keeltes on balti laene rikkalikult, leidub neid mordva keeltes harvalt ja mari keeles ainult mõned üksikud (Uibopuu 1984: 72). Balti laenude vähenemine soome-ugri areaali mandrilisel sisealal ja suurenemine rannikualal võib olla seotud ka kaubavahetuse ja kommunikatsiooni jäänud ikkagi läänemeresoome keelte varane ajalugu. Ta on käsit-lenud läänemeresoome maahõivet ja varasemaid kontakte (1983), kunagise merevaigutee kajastusi tänapäeva keeltes (1994). Samas on Viitso esitanud seni kõige üksikasjalikuma eesti keele ajaloolise kujunemise kirjelduse (2003, 2007). No 1950. līdz 1953. gadam Vēri studēja aspirantūrā pēc kombinētas igauņu valodas un somugristikas programmas, vienlaikus strādājot Tartu Skolotāju institūtā. 1953. gadā viņš aizstāvēja filoloģijas zinātņu kandidāta disertāciju „Radnieciskas izcelsmes leksika Baltijas jūras somu valodās" (Sugulusalane sõnavara ... Joosep, Esta 1985: Sugulusalane sõnavara Karksi murraku kodu ja noorust käsitlevates murdelauludes „Vana kandle" IV osa põhjal. Kursusetöö (II). Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis. Kaarheit, Salme 1950: Lõunaeestiline sõnavara eesti tänapäeva kirjakeeles. Diplomitöö. Ainult eesti keeles, teistes läänemeresoome keeltes puudub. Puudub ka kirde-eesti rannikumurdes. Tõenäoliselt on see vaheldus välja kujunenud seoses sise- ja lõpukaoga alles eelneva aastatuhande esimesel poolel. Seepärast nimetatakse ka hiliseks vältevahelduseks. Mitme häälikulise teguri toimel eristus eesti ala murretes II ja III välde....